Nagu Paavo mulle meelde tuletas, siis tõesti kloogarannas on pikk töölaagri kogemus, kui jõhker pole see ka olnud. Vähemalt alustan ja lõpetan traditsioonidega. Ma olen loomulikult ka andekas ja suutsin mõned päevad enne malevat juba maad künda, õigemini asfaltit ja jalaga. Enne seda ma nägin niigi välja kui vampiir, lõhkenud veresoone silmas. Ilmselgelt pole see olnud mu parim suvekuu, eriti puhkuseks. Vähemalt on mõnus subtroopiline ilmastik.
Malevas üks asi millest me enamvähem suutsime kõik koos kinni pidada, milleks olid kellaajad, väljaarvatud öörahu ja ärkamine, mis varieerus tunnivältel, olenevalt kes hommikuvõimlemist läbi viis. Teisel päeval oli meil ka nn rebasteristimine ja ma veel mõtlesin sellega on hüvasti jäetud. Kolmandaks päevaks olid kael ja selg juba nii kanged, et me tegime vana saunamaja korda, et õhtul sauna minna. Järgimisel hommikul saime Mihkliga noomida, irooniline, aga just pimedatelaager oli meie peale kaevanud, et olime sauna eesruumis vesipiipu teinud. Ometigi olid nemad suurimad pidutsejad/läbustajad seal. Neljanda päeva lõpuks olime me juba ka päris hästi kursis tantsulaagri kuulujuttudega. Meie nooremad poisid avastasid püüdlikult maailma, saades korduvalt korvi. Reede oli küll ametlikult viimane tööpäev, kuid mina sain juba neljapäeval ületunde tehtud, et oma seminariruumi projektiga valmis saada. Tulemus oli väga kena, ülemus mõtles, et ma võiksin ka tema kodu kujundama tulla. Reeded nagu ikka ilma korraliku läbuta minna ei saa. Paarikesed, armukolmnurgad, draamad, korvi saamised, laua peal tantsimine, lõputu joomine ning tossamine kuni süda pahaks läheb. Mul tuli meelde, kui jube oli ikka 13 olla kunagi ja kui vähe võib oodata 16-20 aastaselt vanusegrupilt. Hakkab ikka päris häbi. Laupäeva pärastlõunal jooksime rongi peale ja sõitsime keilasse, et alustada kanuumatka. Jällegi ilm ei olnud meie kasuks. Jahe ja vihmane, seeest oli aga vesi väga soe, kuid see ei kutsunud ümber kukkuma. See oli ka ühtlasi ka minu esimene kanuumatk. Kõige valjem oli loomulikult kolmene kanuu tüdrukuid, kes ühkelt ühest kaldast teise traavisid- vähemalt õppisid hästi kallast tundma. Õhtu venis pikaks, olgugi et me olime ikka ropult väsinud. Meil Pillega oli kinnisidee šašlokk ikka lõpuni küpsetada. Meil ei olnud ei korralikku grilli ega vardaid ja sütt tegime ka ise. Kell pool 5 hommikul oli meil juba selline üleväsimus, et me ei suutnud enam üldse naermist pidama saada. Ebanormaalsus on nakkav, eriti kui see puudutab mitte millegi üle naermist ja kui seda ka kuidagi lõpetada ei saa. Äratus, kaks tundi enne magamajäämist oli juba selleks ajaks liig, väsimus võttis täiesti üle. Viimased ületunnid ja rongi peale me sammumegi. Täielik üledoos suhtlemisest puberteetikutega.
Nüüd võitlen väsimusega. Magan küll, aga väljamagamisega hakkama ei saa. Eile öösel käsin Lauriga tuuritamas kakumäel ja pirital, peale mida oleks ma pidanud väsimusest voodisse kohe magama kukkuma. Selle asemel vaatasin Stargate' kella 6ni hommikul. Käisin täna ka vanaema haiglas vaatamas, ta viiakse reedel vist Keilasse üle. Lähen nüüd teen veel ühe katse magada, sest homme on minu terve päev põngerjate päralt ja äratus on jälle hommikul kell 8.
