Türgi läbi joonistuste

mul üks sketchbook sai täis, aga siin siis mõned türgis pildikesed. Neegrite maania.

See subtroopiline suvi hakkas ajudele

Suitsukala, sauna ja õlut sai mõnuga Kaido juures.
Ja juba järgmisel päeval sai värve ja pintsleid otsima mindud

Seinas oli auk, papagoi tegi augu.
Papagoi suri ära, auk aga jäi

Talvel tugevate miinustega saab sellest hea hängimiskoht.

Kui ma enam supervõimeid ei omanud

Praktika sujus vaikselt. Päev 2 oli jubedalt palav, samas nüüd mõeldes mõnusalt soe, ja me sõitsime üle 50 km ratastega. Seega pilte pole palju, kuid nad on seeest üpris igavad.

Seeest kolmas päev otsustasin pildistada musta, valget ja vahepealset.

Liina on me retromuusa

Tahtsin veel mainida, et suitsu latikas maitseb väga hää.

When I was a supergirl

Siis kui te langevaid tähti vaatasite, tuli mul idee katsetada. Olin supertüdruk.

Ketsu käis esimest korda malevas

Nagu Paavo mulle meelde tuletas, siis tõesti kloogarannas on pikk töölaagri kogemus, kui jõhker pole see ka olnud. Vähemalt alustan ja lõpetan traditsioonidega. Ma olen loomulikult ka andekas ja suutsin mõned päevad enne malevat juba maad künda, õigemini asfaltit ja jalaga. Enne seda ma nägin niigi välja kui vampiir, lõhkenud veresoone silmas. Ilmselgelt pole see olnud mu parim suvekuu, eriti puhkuseks. Vähemalt on mõnus subtroopiline ilmastik.

Malevas üks asi millest me enamvähem suutsime kõik koos kinni pidada, milleks olid kellaajad, väljaarvatud öörahu ja ärkamine, mis varieerus tunnivältel, olenevalt kes hommikuvõimlemist läbi viis. Teisel päeval oli meil ka nn rebasteristimine ja ma veel mõtlesin sellega on hüvasti jäetud. Kolmandaks päevaks olid kael ja selg juba nii kanged, et me tegime vana saunamaja korda, et õhtul sauna minna. Järgimisel hommikul saime Mihkliga noomida, irooniline, aga just pimedatelaager oli meie peale kaevanud, et olime sauna eesruumis vesipiipu teinud. Ometigi olid nemad suurimad pidutsejad/läbustajad seal. Neljanda päeva lõpuks olime me juba ka päris hästi kursis tantsulaagri kuulujuttudega. Meie nooremad poisid avastasid püüdlikult maailma, saades korduvalt korvi. Reede oli küll ametlikult viimane tööpäev, kuid mina sain juba neljapäeval ületunde tehtud, et oma seminariruumi projektiga valmis saada. Tulemus oli väga kena, ülemus mõtles, et ma võiksin ka tema kodu kujundama tulla. Reeded nagu ikka ilma korraliku läbuta minna ei saa. Paarikesed, armukolmnurgad, draamad, korvi saamised, laua peal tantsimine, lõputu joomine ning tossamine kuni süda pahaks läheb. Mul tuli meelde, kui jube oli ikka 13 olla kunagi ja kui vähe võib oodata 16-20 aastaselt vanusegrupilt. Hakkab ikka päris häbi. Laupäeva pärastlõunal jooksime rongi peale ja sõitsime keilasse, et alustada kanuumatka. Jällegi ilm ei olnud meie kasuks. Jahe ja vihmane, seeest oli aga vesi väga soe, kuid see ei kutsunud ümber kukkuma. See oli ka ühtlasi ka minu esimene kanuumatk. Kõige valjem oli loomulikult kolmene kanuu tüdrukuid, kes ühkelt ühest kaldast teise traavisid- vähemalt õppisid hästi kallast tundma. Õhtu venis pikaks, olgugi et me olime ikka ropult väsinud. Meil Pillega oli kinnisidee šašlokk ikka lõpuni küpsetada. Meil ei olnud ei korralikku grilli ega vardaid ja sütt tegime ka ise. Kell pool 5 hommikul oli meil juba selline üleväsimus, et me ei suutnud enam üldse naermist pidama saada. Ebanormaalsus on nakkav, eriti kui see puudutab mitte millegi üle naermist ja kui seda ka kuidagi lõpetada ei saa. Äratus, kaks tundi enne magamajäämist oli juba selleks ajaks liig, väsimus võttis täiesti üle. Viimased ületunnid ja rongi peale me sammumegi. Täielik üledoos suhtlemisest puberteetikutega.

Nüüd võitlen väsimusega. Magan küll, aga väljamagamisega hakkama ei saa. Eile öösel käsin Lauriga tuuritamas kakumäel ja pirital, peale mida oleks ma pidanud väsimusest voodisse kohe magama kukkuma. Selle asemel vaatasin Stargate' kella 6ni hommikul. Käisin täna ka vanaema haiglas vaatamas, ta viiakse reedel vist Keilasse üle. Lähen nüüd teen veel ühe katse magada, sest homme on minu terve päev põngerjate päralt ja äratus on jälle hommikul kell 8.

Uus kümnend, algas kolmas, täiesti uus look.

Enne oma sünnipäeva lõikasin ma oma patsid maha performance käigus, mis algselt näis vaid inimeste piinamisena välja. Ma ise küll videot pole näinud, aga jälgides publikut ja kuuldes järelkaja oli seda üpris valus vaadata ja kuulata. Kontaktmikrid ja võimendid on toredad asjad, mis sai ühendatud juusteharja külge, millega kammisin juukseid, paraku viimast korda sellise vaevaga. Muide, kui te ei taha asjatult jõudu raisata, siis ärge proovige juuksurikääridega tihedaid patse maha nüsida, eriti kui on vaja aega säästa.
Kuna mu look on teine, olen ma ise ka kuidagi endast ära, pole enam päris see. See vajab harjumist.
Hommikutundidel ei leidnud ma enam midagi targemat teha, kui kaua edasi lükatud blogi ümberkujundamise käsile võtta. Muutused on head, kuid ma loodan, et see püsima ei jää ajutise kiire tööna, mis asendab poolteist aastat siin ilutsenud lumiseid alpe. Sest no kaua võib.

Ma olen muutunud, samamoodi nagu teie suhtumine.
Vaadake sügavamale!